Kas mina vajan abi?
Aadressil www.peaasi.ee annavad vaimse tervise spetsialistid nõu ja aitavad selgust saada. Saab soovitusi, mida edasi teha. Nõustajad on kogenud ja igapäevaselt sel alal töötavad inimesed. Kodulehel on võimalik teha ka vaimse tervise teste (nii noortel kui täiskasvanutel).
https://peaasi.ee/millal-poorduda-abi-saama/ – Kui inimene tunneb, et vaimse tervisega seotud sümptomid tema elu häirima hakkavad, on mõistlik pöörduda asjatundja konsultatsioonile. Muutused unerütmis, toitumises, suhetes, toimetulekus tööl või koolis võivad toimuda küll aegamööda, kuid need on siiski tunnused, mida on kergem märgata kui näiteks rõõmu tundmise vähenemist. Kuulda tasub võtta ka lähedaste inimeste mõtteid ja tähelepanekuid. Kui esineb näiteks üks-kaks depressiooni sümptomit mõne päeva või nädala jooksul, ei ole muretsemiseks põhjust – kui neid leidub juba enam ning kuu jooksul, oleks põhjust abi otsida.
https://peaasi.ee/vitamiinitest/ – test, mis aitab analüüsida, mil moel Sina praegusel ajal oma vaimset tervist tasakaalus hoiad.
https://peaasi.ee/test/ – emotsionaalse enesetunde küsimustik.
https://peaasi.ee/kysi-noustajalt/ – Kui on vaimse tervisega seotud küsimus, mure või kahtlus? Ei tea, kuidas edasi minna, mida enda aitamiseks ette võtta, kellega rääkida või millise spetsialisti poole pöörduda? Kirjuta e-nõustajatele, nõustajad on kogemustega vaimse tervise spetsialistid ja vastavad kolme päeva jooksul. Vastus tuleb Sinu e-postile ning portaalis avalikult ei ilmu.
https://registratuur.peaasi.ee/kriisi – Pakutakse tuge igapäevaeluliste muredega toimetulekul. Registreeruge julgelt, kui olete 27-aastane või vanem ning soovite oma muresid jagada ja nõu pidada! 26-aastastel ja noorematel soovitame valida Peaasi.ee noortekeskuse teenuse. Nõustamine on tasuta. Abi võivad küsida kõik, kellel on elus tekkinud pingeid ja raskuseid ning tunnevad vajadust sellest kellegagi rääkida. Meie nõustajad kuulavad ning vajadusel annavad nõu. Teiega vestlevad vabatahtlikud nõustajad videosilla vahendusel. Üks nõustamine kestab kuni 60 minutit ning nõustajaga saab rääkida kuni 5 korda. Juhendame Teid tehnilistes üksikasjades, et interneti kaudu kohtumine ladusalt õnnestuks. Tuleb arvestada, et tegu ei ole psühhoteraapia ega psühhiaatrilise abiga ning teenus ei asenda arstiabi. Küll aga saab vabatahtliku nõustajaga arutada, kuidas end paremini aidata ning kuhu professionaalse abi saamiseks pöörduda. Vabatahtlikuteks nõustajateks on erinevate abistavate elukutsete esindajad, kellel on varasem kogemus inimeste nõustamisega ning kes on läbinud vaimse tervise esmaabi ja kriisiabi lühikoolitused.
https://peaasi.ee/kuidas-raakida-kolleegiga-vaimsest-tervisest/
Koolitused
Paljud meist teavad põhimõtteid, mille alusel pakkuda meid ümbritsevatele inimestele füüsilist esmaabi. Sama oluline on teada, milliste põhisammude alusel pakkuda esmast toetust emotsionaalsete ja vaimsete raskuste korral ehk vaimse tervise esmaabi. Nii nagu füüsilise esmaabi puhul, ei saa me ka vaimse esmaabi puhul võtta arsti rolli, küll aga võime sellegipoolest olla just see, kes toetab kõige olulisemal hetkel ning pakub leevendust kriisiolukorras.
Info vaimse tervise esmaabi koolituste kohta (https://esmaabi.peaasi.ee/registreeri-koolitusele/ ), kus saab osaleda ka kollektiivselt, näiteks kooli juhtkond, usaldusisikud, klassijuhatajad jne (hind 35 eur + km).
Õpilased/pered
Vastavalt lastekaitseseaduse § 31-le on kohustus hädaohus olevast lapsest teatada hädaabinumbrile 112 kõigil isikutel, kellel on olemas vastav teave. Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist.
Nõu saamiseks võib pöörduda meie lastekaitsetöötajate poole, kontaktid: Grete Bobkin telefon 56244822, e-mail grete.bobkin@viimsivv.ee, Laura Johanna Derkun telefon 56833301, e-post laura.johanna.derkun@viimsivv.ee, Margit Väikmeri 5302 9907, e-post margit.vaikmeri@viimsivv.ee .
Aga kui ei söanda või ei soovi oma murest lastekaitse töötajale rääkida, siis saab helistada Lasteabitelefonile 116111, see töötab ööpäevaringselt ja on tasuta teenus, et teatada abivajavast lapsest või küsida nõuandeid lastega seotud teemadel (E-post info@lasteabi.ee, veebivestlus kodulehelt www.lasteabi.ee, „Küsi abi“ või „Alusta vestlust“). Lasteabitelefonil on oodatud kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Helistada/kirjutada võivad olla nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, õpetajad, naabrid, sõbrad, tuttavad, kõik tähelepanelikud inimesed. Esmalt selgitavad konsultandid välja pöördumise põhjuse ning jagavad nõuannet ja juhiseid, kuidas olukorras toimida. Vajadusel edastatakse informatsioon teistele spetsialistidele, näiteks lastekaitsetöötajatele või ka politseile, et abivajav või hädaohus olev laps saaks abi võimalikult kiiresti ning parimal ja last kaitsval moel. Lasteabitelefoni poole pöördujal on võimalik jääda anonüümseks, kui see ei ohusta lapse elu ja tervist. Nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles. Vastavalt lastekaitseseaduse § 27-le, on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest, kohustus viivitamatult teavitada kohaliku omavalitsuse üksust või lasteabitelefonil 116 111.
Kui last või lapsevanemat vaevab mõni küsimus, millele ta pole vastust leidnud, siis aadressil www.tarkvanem.ee on eksperdid valmis aitama. Antud lehelt leiab infot lapsega suhte kohta, paarisuhte, vaimse tervise, toitumise, seksuaalkasvatuse kohta, samuti ka kui laps on alkoholi või narkootilisi aineid tarvitanud, digisõltuvus jne.
Kui lapsel on raskusi õppimise, käitumise või suhetega lasteaias, koolis või kodus. Saab pöörduda riiklikku õppenõustamise süsteemi – Innove Rajaleidja võrgustiku poole. Õppenõustajad selgitavad välja, mis lapse haridusteed takistab, ning annavad nõu, kuidas just Sinu lapse õpet ja kasvatust korraldada. See teenus on perele tasuta. Vahel selgub nõustamise käigus, et lapsele sobiva haridustee korraldamiseks on vaja ametlikku otsust ehk haldusakti (näiteks: lasteaias sobitus- või erirühma määramiseks, koolimineku edasilükkamiseks, koolis lihtsustatud õppekava rakendamiseks). Sellise põhjalikult kaalutletud otsuse teeb kolmest Rajaleidja õppenõustajast koosnev kooliväline nõustamismeeskond. Lapsevanemale on Rajaleidja otsused soovituslikud. Näiteks: kui Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond on soovitanud lapsele õpet eriklassis, siis lapsevanema soovil peab kohalik omavalitsus selle võimaluse ka tagama. Rajaleidja keskusesse saab nõustamisaja broneerida telefonil 735 0700 või veebilehel www.rajaleidja.ee.
Vaimse tervise memo on koostanud Viimsi Vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond.
