Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö on mõeldud noortele vanuses 7-26.
Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
- noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;
- tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;
- noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
- noorsootöö toetab noorte omaalgatust;
- noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.
Noorsootöö toimub erinevates keskkondades ja kontekstides ning ka riigiti on üsna erinev (Cooper, 2018). Noorsootöö on vabatahtlik, selle üheks põhimõtteks on partnerlus täiskasvanu ja noore vahel, st võimusuhete vähendamine (Rannala, 2021), mistõttu õppimisele noorsootöös ei panda hindeid.
Noorsootöö algab seal, kuhu noored tulevad või kogunevad, peamiseks meetodiks on vestlus, dialoog. Õppimine algab noore tegelikest vajadustest ja huvidest, aga nende teadasaamiseks ehitab noorsootöötaja üles usalduse noorega. Seetõttu on näiteks mängul ja igapäevastel ühistel tegevustel oluline osa noorsootöös (Batsleer, 2008)
Õppimise tähenduslikkus on seda suurem, mida tähenduslikum on teema inimesele endale. Informaalne õppimine on selles vaates heas positsioonis õppija seisukohast vähemalt. Informaalne õppimine noorsootöös viib sageli mitteformaalse eesmärgistatud õppimiseni olgu selleks klubiline tegevus, projektitegevus, kogukonnatöö või ka iseõppimine.
Formaalharidus – institutsionaliseeritud ja hierarhiliselt struktureeritud süsteem, mis ulatub algkoolist ülikoolini.
Mitteformaalne õppimine – organiseeritud ja süstemaatiline õppetegevus väljaspool formaalset süsteemi, et pakkuda valitud õpivorme konkreetsetele sihtrühmadele.
Informaalne õppimine – elukestev protsess, mille käigus iga inimene omandab ja kogub teadmisi, oskusi, hoiakuid ja arusaamu igapäevastest kogemustest ning keskkonnaga kokkupuutest. See on sageli korraldamata või ei ole süstemaatiline; ometi moodustab see suurema osa inimese kogu eluea õppimisest.
Osaliselt refereeritud Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi noorsootöö korralduse dotsendi Ilona-Evelyn Rannala slaididest.